Täna siis sai käidud maja voodri jaoks saekaatris. Päris lõbus oli. Kuna saekaatri omanikud ei räägi inglise keelt. Ja meie ei räägi eriti prantsuse keelt. Õnneks oli seal üks mees kes rääkis saksakeelt ja sai saksakeeles asjad ära räägitud. Üritasime veel puid põletada kasutades ohtralt naftat selleks, kuid pärast paari tundi viskas ikka totaalselt kopa ette ja jätsime selle praeguseks sinna paika. Kuna Ott nägi eile joostes kahte armadilli umbes 4 km kaugusel siis läksime sama rada pidi lootuses neid täna näha ja siis ka pildistada. Ei näinud me ei sinna minnes ei ega sealt tulles ühtegi armadilli. Nägime nüüd ka linde kellel tehtud on need kõrgel rippuvad pesad. Nende lindude ladinakeelne nimi on Psarocolius viridis ning mul pole aimugi mis nad võiksid eestikeeles olla. Tagasi hakkasime tulema nägime puu otsas tervet karja tamariine. Kahjuks lasid nad väga kiiresti jalga kui meid nägid. Siinsed loomad on kohati väga kartlikud. Ja põhjust võib otsida nendest padruni kestadest mis kohati iga 50 m tagant silma jäävad. Jahipidamine tegelikult siin lubatud pole. Samas siin eriti reaalselt seadused ei kehti. Paar sammu edasi minnes avastasime me ühe mao. Mina tahtsin kaasa võtta ta, kuid me polnud kindlad kas ta on mürgine või mitte. Ja niisama ta mul maokonksu otsas ei püsinud. Tehtud paar head pilti temast hakkasime kodupoole astuma. Kell 7 väike kõne eestisse ja soovisime sinna head uut aastat. Meie uue aastani oli siis veel 5 tundi. Kell 8 oli koos söömine ja joomine fredericu majas. Irooniline on et kõige uhkem söök ja jook ja üldse uusaasta on mul keset amazoni dzunglit. Foie geras ehk siis foagraad mis on parti maks ja maitseb ülimalt hästi.
Head uut aastat teile kõigile siis sinna!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar