Mõned andekad pildid veel. Liisa tehtud.

Greeteli kiusamiseks:P

Campari ja villi.

Tänane väljaskäik.




Ja siin veel üks link. Remo Savisaare pildi blogi: http://blog.moment.ee/. Lihtsalt vahtinud neid pilte mitu tundi täiesti suu ammuli.

Väljas

Käisime dobermann Zonjaga väljas.

Need 2 pilti Pillast siis Liisile et ta näeks kui kõhn mu koer on.
Ja pilla on nüüd kutsu.ee liige. Põhimõtteliselt on see koerte rate.

Blogger seebiks!

Blogi kujundus on teine. Mitte küll minu soovil. Aga bloggeri nõme HTML-i muutmise asi keeras kõik asjad tuksi. Ja umbes 6 tunni töö tegi ka mõttetuks.

Ivona fest Kiefer

Hetk tagasi sain teada et sind enam siin ei ole. 6,5 aastat olid truu kaaslane oma omanikule ja lõbus mängu seltsiline.Kahju et see aeg nii lühikeseks jäi. Sa olid esimene koer keda ma ei kartnud. Istusin Rita auto peale ja sa seal taga sa istusid.Ehmatusega vastasin et minu selja taga on koer kes mulle otsa vaatas.Olid kaasas vahest ka trennides.Sind seal vaadates tekitasid sa minus koera huvi. Nägin veel sind mõniaeg tagasi. Oleks tahtnud sulle veel pai sulle teha ja lasta joosta koos Pillaga.. Sind jääme igatsema!.Head jooksmist teises ilmas. Suurim kaastunne Ritale.


Puhka rahus Iris!

Pole sõnu millega väljendada pereliikme kaotust.

http://www.youtube.com/watch?v=1PtwjqoSkwY&feature=related
Hüvasti kollane koer!

Mouse Busters

Vasakpoolne siis Spunk ja parempoolne Kiuks. Mõlemad emased. Kiuks ootab poegi nii et kes soovib endale kassipoega andku teada!:)

Mehhiko kuningmadu on kosumas ja on päris suur lootus juba et ta jääb elama. Tegin ühe klõpsu ka Texase roninastiku pojast.

Lõikusin siin natukene pilte

1.Üks mõne päevane Maisironinastik. Hetkeks on ta juba üle 20ne korra suurem kui siin pildil(vasakpoolne pilt).

2.Džunglipüütoni poeg. Kasvab 2-2,5 m pikaks ja üldjuhul on üliagresiivsed.(üliemine pilt)

3.Kuningboad. Pildil siis 6 kuused. Kasvavad ka kümneid kordi suuremaks kusagil 2,5 m kanti. Täiskasvanuna üldjuhul pole üldse agresiivsed.



4.Pildil siis üks sõbralik tarantel. Seda liigi üldjuhul saab vabalt kätte võtta. Ing. Keelne nimi on The Chilean rose ei oska eestikeelselt nime välja mõelda.


5.Kolumbia vikerkaareboa poeg. kasvab u 2-2,5 m. Ka päris rahulikud maod.


6.Mangroovi Boiga. Täiskasvanuna vägagi agresiivne ja päris suur. Lisaks siis siia et see madu on mürgine:)


7.Pruun Anoolis. Väiksed ja kärmed sisalikud. Isane parasjagu uhkeldab emaste ees oma lõualottiga.


8Kuningboa lähivõte.

Vanur

Tegu siis laborihiirega.Laborihiir on siis on koduhiire albinootiline vorm. St põlveb metsikust hiirest. Pesitseb tartus Tiidu toas ja on umbes 5 aastat vana juba mis on hiirele ülikõrge vanus. Tänu sellele on ta praktiliselt pime ja väga suure küüruga seljas. Vanasti oli tal veel 2 kaaslast kuid kahjuks nemad nii pika eluaega õnnistatud polnud.

Oleksin pidanud kasutama pildi tegemisel välku tegelikult.

Tegu on siis rohukonnaga kelle mulle koer tõi mulle hammaste vahel.Oleksin pidanud kasutama pildi tegemisel välku tegelikult. Aga oma vigadest õpitakse ja järgmine kord tuleb parem pilt.
Natukene infot siis temast:)

Rohukonn kuulub pruunide konnade hulka ning see ütleb, et ta on värvuselt pigem pruun kui roheline. Ta on suhteliselt suurte mõõtmetega - kehapikkus võib ulatud kuni 10 cm-ni. Meie teisest pruunist konnast -rabakonnast- on ta eristatav kirju kõhualuse poolest, millel on tume marmorjas muster.

Rohukonn elutseb niisketel niitudel, põõsastikes, lehtmetsades ning isegi kultuurmaastikel. Ta veedab kogu suve maismaal, veekogudest üsna kaugel. Rohukonn on öise eluviisiga loom, kes kõige erksamalt tegutseb kella 23…2 ajal. Päeva veedavad rohukonnad põõsastesse, kivide alla või pehkinud kändudesse varjunult.

Tema toidust moodustavad peamise osa mardikad ja kahetiivalised (sääsed ja kärbsed), nälkjad ja sihktiivalised (tirtsud ja tirdid).

Oktoobrist märtsi-aprillini kestva talveune veedavad suurtesse seltsingutesse kogunenud rohukonnad mutta kaevunult veekogude põhjas. Oluline on, et veekogu põhjani ei jäätuks ja et veetemperatuur ei langeks alla 2,5 °C. Sellisteks kohtadeks on kaevud, tiigid, järved, ojade ja kraavide suudmealad. Kevadel ärkavad esimesed rohukonnad varakult (juba märtsi keskel) ning neid võib näha liikumas veel sulamata lumel. Talvituspaikadest kudemispaikadesse - kraavidesse, üleujutatud heinamaadele, mudase põhjaga tiikidesse ja järvedesse - liiguvad samas kohas talvitunud konnad koos - toimub 3…5 päeva kestev ränne. Samas veekogus koeb korraga suur hulk loomi (paarsada, mõnikord ka 500…700 isendit) kuni 1 km raadiusega territooriumilt Kudemispaiga suhtes on nad äärmiselt konservatiivsed, siirdudes aastast-aastasse tagasi samasse paika, kus ise ilmale tulid. Kui mingi kudemispaik hävib, siis on konnad võimetud omale uut leidma. Peale esimeste isasloomade saabumist läheb lahti nurrumist meenutav konnakontsert. Pulmaperioodil värvub isasloomade kurgualune siniseks ning nende esijalgade sisevarvastele ilmuvad suured mõhnad, emased on aga sel ajal silmatorkavalt paksud ja töntsakad.

Aprilli lõpus koeb emasloom madalasse, 11…12 cm sügavusse vette 670…4000 muna, mis kleepuvad 15…30 cm läbimõõduga klompidesse ning võivad moodustada kuni paari m² suuruseid kuduvälju. Sõltuvalt veetemperatuurist kooruvad kullesed 5…16 päeva pärast. Arengu jooksul võivad rohukonna kullesed kasvada …45 mm pikkuseks. Moone toimub 65. - 75. päeval peale kudemist ning arengu kestus kudemisest noore konnani vältab 70…150 päeva. Sügiseks kasvab rohukonn 26…33 mm pikkuseks ning talvituspaikadesse siirdumine toimub samuti suure karjana.

Rohukonna arvukuse langust põhjustab sobivate kudemispaikade vähesus, samuti hukkub rännete käigus suur hulk loomi maanteedel. Rohukonn on looduskaitse all.

Kuuldes et sinu tervisega ei ole kõik korras jättis süda löögi vahele. Ma ei tea mida ma teeks kui minu koera saaks atakki. Ole Myta tubli ja ma sügavalt loodan et sa saad terveks olenemata mis arstid ütlevad!

Hall vares

Pole just parim pilt. Aga kuna käisin koera jalutamas siis ligemale ma pildi tegemiseks ei saanud. Ja kuna pilt sai tehtud siis natukene infot ka tema kohta:)

Vares on hästi äratuntav oma kahevärvilise sulestiku järgi: pea, kael, tiivad, saba, nokk ja jalad on mustad, ülejäänud sulestik aga hall. Vareseid võib kohata nii linnas kui maal, kus nad asustavad nii kultuur- kui loodusmaastikke. Nad võivad pesitseda igasugustes metsades, välja arvatud väga suures ja paksus laanes, mida vares väldib. Samal ajal võib teda kohata peaaegu puudeta saartel ning üksikutel puudel keset avamaastikku.

Vares on lind, kes sööb peaaegu kõike, alates selgrootutest nagu mardikalised, sihktiivalised ja limused ja lõpetades linnupoegade ja -munadega. Sinna vahele mahuvad ka närilised, konnad, kalad ja taimeseemned. Inimasulates elutsedes sorib vares tihti ka prügikastides. Toidujäätmed on talveperioodil, kui loomakesi on vähe liikvel, tihti menüüs esikohal.

Kaaslase otsimine algab märtsi lõpus ning pesa ehitatakse valmis aprilli alguseks. Üldjuhul ehitab vares oma pesa kõrgele puu otsa. Pesa on valmistatud väljastpoolt jämedatest okstest, ääristatud peenemate raagude kihiga. Seest on see paksult vooderdatud pehmema materjaliga: rohujuurte, karvade ja sulgedega. Kui kõrget puud pole käepärast, nagu laidudel tihti juhtub, lepib ta ka põõsa või lihtsalt kivihunnikuga.Sageli võidakse pesitseda ka möödunud aastal kasutusel olnud pesas, mis nüüd ainult veidike parandamist nõuab.

Aprilli keskpaigaks muneb emaslind pessa 4…6 muna. Haudumine kestab 17…20 päeva. Pojad on alguses väikesed ja abitud ning esimestel päevadel kannab pessa toitu ainult isaslind, kuid juba mõne päeva pärast tassivad neile toitu mõlemad vanemad.

Varesepojad õpivad ise lendama umbes viienädalaselt. Pärast pesast lahkumist jäävad nad veel mõneks ajaks pesakaupa kokku. Suurem osa meie varestest lahkuvad talveks, kuid palju on ka neid, kes siia jäävad. Esimesed rändavad talveks Lätisse, Leedusse ja Põhja-Saksamaale ning sügisränne toimub oktoobris. Kevadel saabuvad varesed märtsi teisel poolel.

Hävitades kahjurputukaid ja -närilisi, toob vares inimesele kasu. Ent linnupesade rüüstamisega, munade ja linnupoegade söömisega teeb ta paiguti mõningat kahju. Samuti on ta kasulik mõnedele kakulistele ja kullilistele, kes ise pesi ei ehita ja tema vanu pesi kasutavad. Looduskaitse alla ei kuulu.

Tartus tagaaias:)

Rõõm oli täna koera majataga jalutades näha et taas on sinna sisse seadnud ennast hariliku siili(Erinaceus europaeus) perekond.

ja kui keegi ei tea mis siil on siis ma räägin:)

Siil ehk harilik siil (Erinaceus europaeus) on lühikõrvaline putuktoituline siilaste sugukonnast.

Eestis on siil tavaline parkides, aedades, metsaservades.

Siili pikkus on 20–30 cm.Tema keha seljapoolt katavad kuni 3 cm pikkused okkad. Peas ja kõhupoolel on karvad.

Tugeva nahalihastiku tõttu saab siil kerra tõmbuda ja niiviisi end vaenlaste eest kaitsta. Poegib korra aastas. 3-6 poega.

Tegutseb öösiti, toitub selgrootuist, konnadest, madudest, kevadel ka linnumunadest.

Siilid magavad talveund.

back

Et siis Hollandist tagasi. Tore oli aga otsa sai. Sealt otse Eesti meistrivõistlustele vibujahis:). Mis oli ka äärmiselt tore. Tahaksin tänada Aavet et ta hoidis Pillat 10 päeva ja suutis kannatada ära kõik sigadused mis ta tegi ja mida ta ka Roosile õpetas. Kuigi meie seiklus selleks korraks euroopas on läbi pole see sirlale ja tiidule. Seda saate jälgida aadressil http://moblapildiblog.blogspot.com/












Täna käisin maal. Tegin mõned pildid ka. Nägin mitut kitse kuid kahjuks neid normaalselt ei suutnud pildi peale saada. Sain kenasti pildile ühe hall jänese ja ka kanakulli kuid kull oli nii kõrgel õhus et selle fotokaga paremat pilti on võimatu saada.